Manifestu Politiku P.D.L

MANIFESTU POLÍTIKU
PARTIDU DEMOKRÁTIKU LIBERAL
TIMOR-LESTE

Manifestu Politiku Partidu Demokrátiku Liberal nian hanesan afirmasaun prinsípal nó esensial baseia ba filosofia politíka Liberal ninian

Konteudus

DALAN LIBERALISMU
PDL NIA FIAR
PROGRAMA XAVE PDL
XAVE 1 : ITA NIA FAMÍLIA
XAVE 2 : ITA NIA KOMUNIDADE
XAVE 3 : ITA NIA GOVERNASAUN
XAVE 4 : OPORTUNIDADE EKONOMIKU NÓ PROSPERIDADE
XAVE 5 : TIMOR-LESTE NÓ MUNDU

DALAN LIBERALISMU

Liberalismu nia dalan mak “nakloke ba progresu nó mudansa, iha komitmentu nó antusiasmu boot atu luta ba liberdade, Igualidade, fraternidade nó progresu sidadaun sira nian.”

Iha dalan liberalismu nian sidadaun hotu iha responsabilidade ba sira nia direitu individual, direitu sivil , direitu liberdade nó direitu ba konviksaun ida-idak nian sai hanesan fundasaun ba komunidade ida ne’ebe metin nó forte;

Ideolojia Liberalismu laos ideolojia ne’ebe estatiku, maibe baseia ba filosofia politika ida ne’ebe dinamiku, tuir valor ne’ebe rohan laek ba realidade mudansa nó obstaklu ne’ebe sosiadade sira hasoru loron ba loron. Liberdade esensial ba Liberalismu, maibe laos absoluta liberdade, Direitu ema ida-idak nian sei limite husi igualidade direitu ema seluk nian.
Demokrátiku Liberal iha nia prinsipiu politika ida ne’ebe sei kaer metin prinsipiu Konstituisional Repúblika Demokrátiku Timor-Leste nian, katak Partidu Demokrátiku Liberal sei ukun povu nasaun tuir lei (Rule by Law) nó lian maioria povu nian (Rule by Majority) liu hosi eleisaun ne’ebe livre, justu nó iha prosesu politiku ne’ebe kompetitivu. Demokrátiku Liberal hamrik iha prinsipiu nó valor demokrátiku konstitusional nó Liberal Internasional nian hodi hasoru desafius nó oportunidade ne’ebe sidadaun sira infrenta iha seklu 21 nian.

Demokrátiku Liberal fiar ba ekonomia ne’ebe baseia ba merkadu livre, rekuenese riku soin ema ida-idak nian, fo biban ba kompetisaun merkadu atu kria oportunidade nó prosperiedade ba sidadaun sira hotu. Demokrátiku Liberal fiar ba kapasidade merkadu, nunee mos ba limitasaun merkadu sira nian. Governu iha dever atu kria merkadu ne’ebe justu, nakloke nó kompetetivu.

PDL NIA FIAR

1 Maromak nuúdar Kriador Universal mak hanesan fundasaun ba existensia humanu;
2 Timor-Leste nuúdar nasaun independênte mak hanesan fundasaun ba soberania Nasional;
3 Dignidade humanu mak hanesan fundasaun ba proposta nasional;
4 Liberdade humanu mak hanesan fundasaun ba asaun nasional;
5 Sentimentu humanu mak hanesan fundasaun ba kompaisaun (simpatía) nasional;
6 Pensamentu humanu mak hanesan fundasaun ba invensaun nó Ideas;
7 Igualidade humanu nuúdar individu feto nó mane mak hanesan fundasaun ba toleransia iha familia nó komunidade;
8 Fraternidade humanu mak hanesan fundasaun ba unidade nasional, Kria amizade entre Timor-Leste ho paiz sira seluk iha mundu mak hanesan fundasaun ba paz nó estabilidade;
9 Oportunidade Ekonomiku ba ema idak-idak atu asesu ba kampu servisu nó komitmentu atu sai ema servisu nain mak fundasaun ba prosperidade (moris diak) nasional;
10 Justisa nó Leis ne’ebe vigora iha Timor-Leste nómos konvensaun Internasionál ne’ebe ita nia nasaun adopta ona mak hanesan fundasaun atu garante direitu nó dever sidadaun nian;

PROGRAMA XAVE PDL

Atu implementa lolos PDL NIA FIAR hirak ne’ebe hakerek ona iha leten, PDL difini ona programa xave (key programe) 5 (lima) ne’ebe sei sai hanesan programa prinsipal no fundamental, programa xave hirak ne’e bele realize kuandu povu Timor-Leste fo ona fiar ba PDL atu kaer ukun.
Programa xave 5 (lima) mak hanesan tuir mai ne’e:

Xave 1: ITA NIA FAMILIA
Xave 2: ITA NIA KOMUNIDADE
Xave 3: ITA NIA GOVERNASAUN
Xave 4: OPORTUNIDADE EKONOMIKU NÓ PROSPERIDADE
Xave 5: TIMOR-LESTE NÓ MUNDU

Deskrisaun kada programa xave hirak iha leten sei deskreve detalhamente iha pajína tuir mai

XAVE 1: ITA NIA FAMILIA

Familia sira iha fatin as liu ba ema ida-idak nian desde inisiu, Labarik sira sei moris iha ambiente solidaridade, formasaaun moral nó etika, aprende respeitu nó hetan edukasaun atu hadomi ema seluk no aprende hadomi nasaun.

Demokrátiku Liberal nia politiku ba familia mak sei promove nó suporta familia hanesan instituisaun fundamental atu desenvolvimentu ema ida-idak nuúdar individual liliu labarik sira, familia ne’ebe metin nó forte sei produz jerasaun foun nó jerasaun futuru ne’ebe iha saude diak-mentalidade diak.

Demokrátiku Liberal nia komitmentu atu hadia moris familia nian mak:

• Aseita ema nudar individual ida, livre eskolia nó livre hato’o expresaun;
• Prepara asistensia humanu ba familia sira ne’ebe laiha liu servisu (desempregu) nó defisientes sira, ema moras sira no katuas ferik sira;
• Prepara asistensia ba Inan sira neébe kiak tebes iha tempu sira “Tuur Ahi’’. nune Inan sira iha kondisaun atu produz susuben Inan nian ba bebe durante fulan neen nia laran;
• Prepara proposta ida konaba “bolsa da familia”, Familia kiak sira iha direitu atu hetan posibilidade no kondisaun atu sustenta sira nia familia, liliu familia sira ne’ebe hela iha knua isoladus sira;
• Prepara ba labarik sira nó adultus sira hotu atu asesu ho kompetitivu nó kompletu ba edukasaun ne’ebe hahu husi sira sei eskola to’o ba sira nia kareira servisu nian iha futuru mai;
• Estabelese uma hela fatin ba familia ida-idak, Governu tenke promove programa kreditu uma hela fatin ba familia ida-idak, familia sira iha posibilidade finansial atu selu oituan-oituan iha tempu naruk.
• Prepara asistensia saude nian ba ema hotu nó familia hotu;
• Kria kampu (fatin) servisu nó oportunidade ekonomia ba familia sira iha rai laran tomak;
• Sidadaun hotu, liliu Labarik sira sei hetan protesaun atu Livre husi kiak nó tauk;
• Halo revisaun nó hasae pensaun basiku ba terseira idade (idozus) sira, defisientes sira atu hetan dignidade nó seguransa ba sira nia moris, sira sakrifika sira nia vida tomak iha prosesu independensia nasaun nee nian;
• Halo revisaun nó hasae pensaun basiku ba familia Kombatentes Libertadores Nasional sira nó Joven sira ne’ebe sakrifika sira nia an iha tempu rezistensia nian;
• Haforsa nó kapasita to’os nain sira (agrikultor) iha kada familia atu hetan nó hasae produsaun to’os nian ba sira nia nesesidade rasik;
• Hamosu servisu temporaríu iha baze nune ema hotu iha oportunidade bele hetan income (pendapatan) ba sira nia familia;

Xave 2: ITA NIA KOMUNIDADE

Demokrátiku Liberal nia Politika ba ita nia komunidade mak prepara infra-estruktura basiku iha edukasaun, saude nó nesesidade basíku seluk bodik ba komunidade nian, lilu komunidade sira iha area remotas ne’ebe dok husi sidade.

Demokrátiku Liberal fiar katak komunidade ne’ebe forte mak komunidade sira ne’ebe moris iha sosiadade ida ne’ebe amizade, moris iha seguransa nia laran, respeita malu, dok husi ameasa nó tauk, ema hotu moris kontente, ema hotu moris livre.

Povu sira moris iha komunidade ida ne’ebe iha dignidade nó valor kultura orijin nó konviksaun rasik, Kolaborasaun diak ho igreja katólika ne’ebe sai hanesan fiar nain maioria nó relijiaun minoria sira seluk ne’ebe existe iha Timor-Leste atu desenvolve etika moral povu nó sidadaun sira nian.

Komunidade sira iha liberdade atu moris iha ambiente lokal ne’ebe moós nó fresku, asesu ba infra-estruktura prinsipal sira hanesan we mos, eletrisidade, estrada ne’ebe diak atu komunidade sira bele kuda, produz no transporta sira nia produtus agrikola ba merkadu tradisional, lokal nó nasional nian.

Demokrátiku Liberal nia politika atu harii komunidade ne’ebe metin no forte mak tenke:
• Proteje direitu sivil nó promove asesu ba moris komunidade sira hotu, prevene diskriminasaun iha empregu;
• Harii hikas ambiente seguransa ba sidadaun sira iha fatin hotu, liu husi prevensaun krimi, aumenta númeru no kapasita Policia Komunitaríu sira nune Policia Komunitaríu sira bele servi diak liu komunidade husi Knua too sidade sira hotu;
• Halo divulgasaun no disiminasaun Leis no regulamentus sira ba komunidade, nune komunidade sira hetan kuenesementu diak konaba direitus sira, dever sira, sistema justisa formal nó informal sira ne’ebe vigora ona iha ita nia nasaun;
• Prepara no estabelese sistema transporte publiku, nune komunidade sira bele iha oportunidade nó liberdade atu goza nó halo viajen iha rai laran nó ba rai liur;
• Preserva nó estabelese ambiente fresku, hari ambiente VERDE nó spasu nakloke ba komunidade sira iha knua kiik nó sidade sira nian;
• Preserva nó promove kultura orijinal Timor-Leste ne’ebe sei sai hanesan valor kultural ne’ebe unik iha mundu, hanesan riku soin boot ne’ebe bei–ala sira husik hela ba jerasaun foun sira hanesan We matan lulik, Fatuk lulik nó foho lulik sira;
• Hetan deliberasaun diak iha saude nian, edukasaun nó servisu sira ne’ebe seluk ba komunidade sira iha knua nó sidade sira
• Promove nó suporta programa asistensia ba empresa Kiik sira, krediktu ba Kooperativu iha area rural sira;
• Loke nó estabelese sentru saude nó sentru edukasaun iha fatin hotu liliu iha knua sira ne’ebe isoladu nó dok husi Postu saude sira;
• Kria nó promove aktividades ba grupus Agrikultores sira, grupus Peskadores sira nó grupus Pekuarias nian sira ne’ebe sei harii iha knua sira ne’ebe sei lori ema barak hetan servsiu nó Income (pendapatan) nune sira bele sustenta sira nia Vida loron-loron;

Xave 3: ITA NIA GOVERNASAUN

Prinisipiu Liberalismu modernu fiar katak governu presisa halo intervensaun forte ba setor publiku. Defende, proteje, regulariza nó promove setor privadu. Governu tenke suporta nó oferese asistensia finanzeiru ba setor privadu ne’ebe bele fornese benefisia ba publiku.

Dezisaun governu tenke foti duni, tenke hare duni dezisaun nee ba iha interese publiku. Governu tenke bele halao sira knar tuir lei. Atu salva guarda objetivu sira nee, Demokrátiku Liberal suporta governu ida ne’ebe nakloke ba publiku nó iha mekanismu ne’ebe efektivu nó iha akuntabilidade diak.

Airin estruktura Governu ne’ebe metin nó forte, Airin Parlamentu Nasional nian nó bankada partidu hanesan representante povu nian nó fiskaliza servisu governu nian , Airin Tribunal nian ne’ebe independente sei proteje duni liberdade sidadaun nian.

Demokrátiku Liberal suporta ita nia sistema judisiaríu ne’ebe independente atu nune governu sei funsiona tuir lei ne’ebe iha nó ema sidadaun hotu sei hetan tratamentu husi justisa ida ne’ebe justu nó imparsial.

Demokrátiku Liberal suporta governu atu haforsa setor justisa nian nó harii instituisaun sira seluk ne’ebe liga ho boa governasaun ne’ebe diak nó forte atu kombate korupsaun.

Demokrátiku Liberal sei suporta governu ida ne’ebe ho estruktura simples, estruktura governu ne’ebe todan sei hatodan ba gastus ne’ebe makas ba orsamentu estadu nian.

Demokrátiku Liberal suporta mos governu atu halo reforma nó moderniza administrasaun publika, liu husi kriasaun nó promove governasaun ne’ebe effetivu, asesibel nó transparente. Reforma kareira servidores governó ka estadu sira nian (funsionarius du estadu, Policia nó Forza Armadas) nó servidores povu sira nian (liliu edukasaun nó saude)

Demokrátiku Liberal suporta governu atu halo diak liu tan ita nia sistema edukasaun, saude, ambiente, enerjia, sistema transporte, habitasaun diak ba ema hotu.

Demokrátiku Liberal suporta programa desentralizasaun, nune governu lokal iha poder atu desenvolve sira nia programa rasik ba sira nia desenvolvimentu rasik. Governu tenke promove ona lei ba kriasaun kamara munisipal, nune prosesu desenvolvimentu iha area remotas sira bele dudu lalais, responsabilidade bele fahe entre kompetensia governu sentral nó governu lokal (kamara munisipius).

Kriasaun Kamara munisipiu sei hamosu oportunidade boot ba sidadaun sira ne’ebe hela iha baze, sira bele partisipa iha prosesu desenvolvimentu nee, oportunidade atu hetan servisu mos nakloke atu ema hotu sente duni ukun rasik an ida nee.

Xave 4: OPORTUNIDADE EKONOMIKU NÓ PROSPERIDADE

Demokrátiku Liberal fiar iha sosiadade ida ne’ebe forte katak ema ida-idak iha oportunidade atu desenvolve sira nia potensia nó sidadaun hotu iha oportunidade atu atinji sira nia mehi sira;

Demokrátiku Liberal hakarak tebes desenvolve ekonomia ne’ebe bele fo kualidade servisu nó estandar moris nian ba ema hotu, povu hotu, sidadaun hotu iha Timor-Leste laran tomak.

Demokrátiku Liberal nia komitmentu konaba oportunidade nó prosperidade ba sidadaun sira nian, Demokrátiku Liberal sei:
• Promove merkadu ne’ebe kompetitivu liu husi halakon sistema monópoli nó pratika negosiu foer sira;
• Promove sidadaun hotu bele atu investe nó kria rasik sira nia empregu nó negosiu, Sidadaun hotu Livre hili servisu tuir sira nia profesaun nó intereses sira;
• Loke odamatan ba mundu internasional atu Timor-Leste bele atrai investimentu global;
• Desenvolve Kooperativa sira, Enterprises Sosial ne’ebe bele hamosu ideas negosiu oi-oin ne’ebe imaginative nó inóvativu, enkoraza deversidade, ekonomia ne’ebe sustentabel iha longu prazu, importante atu kria duni ekonomia mistu ne’ebe iha balansu diak nune bele hatan ba nesesidade lokal nó nesesidade nasional nian;
• Promove kriasaun servisu iha investimentu longu prazu iha setor saude, edukasaun, enerjia nó Infra-estruktura liu husi kresimentu produsaun enerjia alternative, moderniza infra-estructura nó uma sira;
• Hasae kualidade infra-estruktura sistema komunikasaun nó transportasaun ba klase mundial, inkluindu planu diak ba broadband nasional iha teritoriu laran;
• Loke dalan ba inóvasaun nó desenvolvimentu sistema informasaun nó teknolojia komunikasaun nian, informatizasaun sistema justisa, saude nó edukasaun nian nó moderniza sistema elektrisidade;
• Harii inóvasaun iha ekonomia liu husi moderniza infra-estruktura ne’ebe mak sai hanesan fundasaun ba estabilidade ekonomia nó prosperidade iha longu prazu;
• Loke oportunidade ba joven sira oportunidade atu bele kontinua sira nia estudu depois akaba eskola sekundaria ba iha nivel ensino tekniku superior nó universidade nian, labarik nó joven mak futuru ekonomia ba Timor-Leste, ita nia kompetisaun ekonomia depende ba labarik nó joven sira hotu nia edukasaun ne’ebe sei lori sira susesu iha ekonomia global;
• Promove setor Publiku nó setor Privadu atu kria ambiente dinamiku ba siensia nó inóvasaun, nune’e bele salva guarda liberdade nó independensia atu halo estudu sientifiku nó peskiza nune bele deskobre nó desenvolve sientista sira nian.

Xave 5: TIMOR-LESTE NÓ MUNDU

Timor-Leste sei kontinua kuda nó haburas politika amizade nó kooperasaun ho paíz oi-oin iha mundu, Demokrátiku Liberal rekuenese katak prosesu Timor-Leste ba ukun rasik an la ses husi kolaborasaun politiku globalizasaun ninian.

Interese internasional Timor-Leste nian sai nuúdar dominiu importante, evolusaun ekonómiku ita nia nasaun sei la ses husi influensia politika paíz CPLP, ASEAN, Forum Illas Pasifikus, APEC ne’ebe tama mos Australia, Nova Zelandia nó Nasaun dominantes iha Azia hanesan Xina, Japaun nó Korea do Sul.

Demokrátiku Liberal fiar katak iha futuru sei haburas valor no prinisipus Liberal internasional ninian, liu-liu nasaun desenvolvidu sira iha mundu ho ideolojia Liberalismu iha America do Nórte, Europa, Afrika, Australia nó Asia.

Demokrátiku Liberal fiar katak Timor-Leste nia relasaun politíka externa ho paíz sira seluk tenke:
• Hametin nó mantein relasaun diak ho paiz parseiru sira, nune paíz parseiru sei tulun nafatin Timor-Leste nudar nasaun foun- nasaun kiik iha mundu nó iha Asia Pasifik;
• Partisipa iha organizasaun internasional hanesan ONU nó organizasaun internasional sira seluk;
• Servisu makas hamutuk ho paíz hotu iha mundu atu proteje ambiente global liu husi programa protesaun ba ita nia floresta rasik ne’ebe hola parte iha floresta mundial nian, preserve biodeversidade ne’ebe krusial nó luta hasoru globalizasaun mudansa klimatika;
• Promove kolaborasaun internasional nune’e bele dudu nó atrai investimentu externa nó relasaun ekonomia mutua ho nasaun sira seluk;
• Desenvolve nafatin kapasidade ekonomía Timor-leste iha kompetisaun internasional atu benefisia globalizasaun ekonómiku nó lalaok investementu nian;
• Moderniza ita nia forza armadas Timor-Leste atu bele serví nó defende Timor-Leste nia soberania, nune’e mos ita nia forza armadas bele hola parte iha mizaun paz ONU nian.

Hakotu iha : DILI
Loron Segunda, 28 fulan Novembru 2011

 

KONSELLU EXEKUTIVU

PREZIDENTE           
MARITO DE ARAÚJO

 

SEKRETARÍU JERÁL                                 
GASPAR DE ARAÚJO

Leave a comment